Esiteks iga-aastane ploomiuputus. Ei mäletagi, millal see puu vähesega oleks piirdunud. Ja kuna sama käib MP kohta - vähemasti sel puhul, kui jutt on ploomidest - siis on kõik kenasti tasakaalus.
"Näe, Mpsi lemmikud!" ilgute. Ilkuge. Värskest peast (no pun intended) sööngi meelsasti.
Lemmikköögivili on aga siin, miniatuurne nagu nad meil kasvavad:
Hernesort "Idealist" (tegelikku nime ei tea) võtab asja väga tõsiselt ka teise saagi puhul. Eks me teame neid süg*sesi pakse õhku täis kaunu küll, aga siin on tegemist täiesti korralike herneteradega.
Poolmetsikud kreegid on hetkel veel pisut toored. Järgmisel pildil kujutatust rääkimata.
Mais on hakanud meil rohkem toreduse pärast kasvama, valmimine on pärast esimest aastat üldiselt languses.
üks järjekordne arvatavalt kasutu tõlvik
Jah, pähkleid võib meil samuti aiasaaduseks lugeda. Neid tarnivad meil punased sarapuud:
Ja hea on, sest metsasaak piirdus sisuliselt vaid üheainsa raadaka tamme-puisniidul kasvava põõsa panusega:
Ja kui jutt juba metsale läks, siis ka seentega on meil nadisti. Seened tärkavad meil nimelt juba eos vanade ja ussistena (see pun oli vist küll intended).
Nüüd lõpetuseks keelemõnult silmailule ümber lülitudes: siin on tõestus, et suve lõpp pole veel läbi.
No comments:
Post a Comment