otse jaanuarist

Minu kõrvu puutusid nurinad. Kus on ilusad lumised talvepildid?
A kus on ilusad talveilmad, küsiksin ma vastu. Kus on selged ja tuulevaiksed talveilmad, kus on minu vaba aeg, ja kus on minu õnnetud mandlid?

Nende küsimuste taustal tuleb leppida järgneva vähese materjaliga.

28. novembril

Mõned möödunud nädalavahetusel leitud detailid:

Mõni aeg on nüüd mõlemas blogis vaikus olnud - ja ikka sellepärast et pole eriti pildistanud, nagu ka aasta tagasi samal ajal. Viletsavõitu ilmad pole aga takistanud viinamarjade küpsemist. Pildil esimene suurem saak, suurem osa sest läks mahlaks aurutamisele.

Järgnevalt leiab selgitamist, miks on linde-loomi keeruline n-ö käigu pealt pildistada (lisaks ilmsele põhjusele - et nad märkavad sind liikumas ja kaovad). Tüüpiline situatsioon, valmistusin selleks et meie rannas ootab jäädvustamist mõni lind (antud juhul oli kahtluseks rohkem põhjust kui vaid kõhutunne või Murphy seadustekogud, nimelt nägin kaarnaid mööda rannikut tiirutamas). Aga mis täpselt ees ootab, seda ei tea. Arvestasin siis sellega, et enne kui ma midagi märgata jõuan, tõuseb keegi kuskilt suure kisaga õhku (nagu see tavaliselt on). Eks siis keerasin lainurga asemele teleobjektiivi, suurendasin sensori tundlikkust ehk ISO-t (et selle suure tiivarapsimise midagi teravalt ka peale jääks) ning nihutasin särikompensatsiooni pikema säri poole (et heleda sinitaeva taustal pilt liiga tume ei jääks). Noh, ja siis ta jäi mulle vahele ikkagi maa peal, mistõttu särikavalus läks puusse, polnud aega seda ka ringi sättida. Sestap pildil ka ülesäristatud roog.

Juhul kui keegi tahab natuke lähemalt näha:

Hiljem selgus, et ronkade saagiks olid ühe parematele tõngumismaadele läinud noorseandi jäänused.

Lennupilti kah:


Ja muidu pilte:

poolpilves

ajab rohtu

Erinevalt eelnevalt eeldatust tuli seekord üle aastate parim maisisaak. Väga maitsev sealjuures, nagu MP võib kinnitada.

mitmesugustest puuokstele kinnitujatest

Üleeila (aga ilma poolest oleks võinud see olla ka täna) sai toasistumisest kõrini, olgu siis viimane haige või mitte ja pursaku nina pealegi geisrina (ka selle poolest oli tänane sarnane päev).
Kõigi nende ilmade peale ei tulnudki ei pruuni ega ka raagus, vaid ikkagi kuldne sügis. Tundub, et ka paljud neist vahtratest- haabadest, kellel otseselt sellist traditsiooni pole, on tänavu kuldse peale üle läinud.


Järgnevalt möödunud sadude ja tormide tulemus: loikudes settinud okkakuhilad.


Mõni puu on erandlikult rohkem lehtes kui suvel - kuniks tuul lehed lõunamaale lennutab.

pöörab tuuli

jälgisin just viis minutit järjest, kuidas üks vares järjekindlalt püüdis ühe konkreetse vibaliku oksa otsa istuda (vahest oli see tema oma?) ja sinna püsima jääda. Tuul jäi peale.

vihm.