Juba teab mitmendat päeva võis aeg-ajalt sattuda kuulma jonnivat kääksatust, ikka kõrgemate puude juurest. Lõpuks leiti põhjus ka üles, suure vahtra okstel kössitamas. Sinna ta otsustas mõneks päevaks päevamajale jääda, alati täpselt sama oksa peal. Igasugu kohalike veidrustega harjus ta pikapeale ära, isegi IŽ-i käimalöömisega otse tema puhkekoha all. Kui teda esimest korda binoklist vaatasin, ajas küll silmad väga suureks. Aga eks oli ka, mida imestada - all jõllitaval peletisel olid veel oluliselt suuremad silmad, punased ja ebaloomulikult lahus, peast eemale hoidvad.
Õhtuti oli kääksujaid veel, eemal männilatvade varjus. Papat-mammat ei õnnestunud näha.
Õhtuti oli kääksujaid veel, eemal männilatvade varjus. Papat-mammat ei õnnestunud näha.
leia pildilt ökul
...ehk täpsemalt kõrvukräts
iseenesest üks kõige lihtsamini liigini määratavaidlinde Eestis - vähemalt siis kui ta parajastu istub
Samal ajal oli ka karmiinleevikestel suurem karjumise hooaeg. Ühe julgema sain ka pildile, nagu näha, ta punast eriti ei evi, kas ta siis pole piisavalt isane või vana (vabandust, adultne).
terasemad (malmisematest rääkimata) on märganud, et mu blogidesse ilmub järjest linnupilte. Ei, Mps ei sihi wannabe-Remoks. Kaugel sellest, tegelikult mulle lindude pildistamine eriti ei meeldigi, selleks on mu teleobje kvaliteet (rohkemgi kui lühidus) liiga ärritav. Pealegi nad ei püsi eriti paigal (nii linnud kui ka fotoaparaat sellel praegusel nigelal kolmjalal).
ReplyDeleteNo aga ise ronivad toru ette, mis sa siis teed. Sellist edevate lindude aastat pole veel olnud.
Linnud ise mulle meeldivad ja tihti pildistangi neid eesmärgil hiljem pildi järgi ära määrata. Selleks ei pea kvaliteet olema teab mis hea.
Ükskord hakkasin välistamismeetodil arutama, mida mulle siis üldiselt meeldib pildistada. Makromeheks ei saa mind kuidagi pidada, pole mul vastavat tehnikatki ja koduõuel vuhiseb permanentne tuul, nii et pisielukate maailma alustalad pidevalt kõiguvad. Tee siis nii teravat pilti. Inimeste pildistamises on tulemused nadid, sellepärast ei tõmba ka. Loojangud olen ma rahule jätnud - esiteks on minevikus neid nii palju pildile võetud ja teiseks on mul praeguse pilliga ikka veel arusaamatused intensiivsete toonide osas. Arhitektuur? Tüütult suured valguskontrastid.
Mis siis alles jääb? Maastikud, pilved, mustrid. Küllap siis nii ongi.