Erinevalt eelnevalt eeldatust tuli seekord üle aastate parim maisisaak. Väga maitsev sealjuures, nagu MP võib kinnitada.

mitmesugustest puuokstele kinnitujatest

Üleeila (aga ilma poolest oleks võinud see olla ka täna) sai toasistumisest kõrini, olgu siis viimane haige või mitte ja pursaku nina pealegi geisrina (ka selle poolest oli tänane sarnane päev).
Kõigi nende ilmade peale ei tulnudki ei pruuni ega ka raagus, vaid ikkagi kuldne sügis. Tundub, et ka paljud neist vahtratest- haabadest, kellel otseselt sellist traditsiooni pole, on tänavu kuldse peale üle läinud.


Järgnevalt möödunud sadude ja tormide tulemus: loikudes settinud okkakuhilad.


Mõni puu on erandlikult rohkem lehtes kui suvel - kuniks tuul lehed lõunamaale lennutab.

pöörab tuuli

jälgisin just viis minutit järjest, kuidas üks vares järjekindlalt püüdis ühe konkreetse vibaliku oksa otsa istuda (vahest oli see tema oma?) ja sinna püsima jääda. Tuul jäi peale.

vihm.

Pool suve järjest sirtsus muudkui suve lõpust, aga nüüd tahaks tuppa varju?



Mäletan temasuguseid juba lapsepõlvest - nende omast. (ja muidugi nende vanemate omast ka)
Järgnevad pildid mai keskelt kuni lõpust võiks nende lapsepõlvealbumitesse hästi sobida.

vaata, emme, ma olen kõrgel!